Issaak Levitan

Issaak Levitan
	Autoportree (1880)
Sündinud	30. august 1860; Kybartai, Kaunase kubermang
Surnud	22. juuli 1900 (39-aastaselt); Moskva
Rahvus	juut
Haridus	Moskva Maali-, Raid- ja Ehituskunstikool
Tegevusala	maalikunst, graafika
Tuntud teoseid	"Sügispäev", "Varajane kevad", "Märts"

Issaak Levitan (vene keeles Исаак Ильич Левитан; 30. august 1860 Kybartai, Kaunase kubermang – 4. august (vkj. 22. juuli) 1900 Moskva) oli vene maalikunstnik, maastikumaali meister ja üks peredvižnikutest.

Elukäik

Issaak Levitani sünnikoht jääb tänapäeval Leetu, kuid tollal kuulus see Venemaa Keisririiki ja kandis nime Veržbolovo (leedu keeles Virbalis, saksa keeles Wirballen).

Levitan pärines haritud, kuid vaesest juudi perest. Tema isa Eljašiv Leib Levitan (venepäraselt Ilja, 1827–1877) oli rabi poeg, lõpetanud juudi religioosse kooli ješiva ja end ise täiendanud. Ta töötas Kaunases saksa ja prantsuse keele õpetajana ning hiljem Prantsuse ehitusettevõttes raudteesilla ehitusel tõlgina. Issaakil olid vanemad õed Teresa ja Mihle (hiljem Emma) ning vanem vend Abel-Leib (hiljem Adolf).

1870. aastal kolisid nad Moskvasse. 1873 astus Issaak Moskva maali-, raid- ja ehituskunstikooli, kuhu 1871 oli astunud ka tema vend. Neid õpetasid Vassili Perov, Vassili Polenov ja Aleksei Savrassov. 1875 suri nende ema ja isa jäi raskelt haigeks. Ta ei saanud enam tööl käia ja pere langes vaesusse. Isa suri 1877. Ent Issaak Levitanile anti tema ande tõttu stipendium, mis võimaldas tal kooli edasi jääda. Samal aastal olid Levitani teosed esimest korda avalikul näitusel ja ajakirjandusele need meeldisid. 16-aastane kunstnik sai väikese hõbemedali ja 220 rubla, mis võimaldas tal õppetööd jätkata.

2. aprillil 1879 korraldas Aleksandr Solovjov tsaarile Aleksander II-le ebaõnnestunud atentaadi. Kuigi Solovjov ei olnud juut, keelas Aleksander II seejärel juutidel elada Venemaa suurimates linnades. Vennad Levitanid pidid elama asuma Moskva linna piiri taha Saltõkovkasse, mis jääb Moskvast ida poole. Kuid juba samal sügisel sai Issaak kunstihuviliste survel loa Moskvasse tagasi pöörduda. 1880 ostis tema maali "Sügispäev" Sokolniki tuntud filantroop ja kunstikoguja Pavel Tretjakov.

1884. aasta kevadel osales Levitan peredvižnikute rändkunstinäitusel. 1891 sai ta ametlikult peredvižnikute liikmeks. Metseen Sergei Morozov organiseeris talle Moskvas mugava ateljee.

Õpingute ajal Moskvas sõbrunes Levitan arhitekt Fjodor Šehteli ning kunstnike Konstantin Korovini, Mihhail Nesterovi ja Nikolai Tšehhoviga. Ka viimase kuulus vend Anton Tšehhov sai Levitani lähedaseks sõbraks ja Levitan käis tal sageli külas. Koos Tšehhovitega tegi ta kaastööd illustreeritud ajakirjale Moskva ning koos Koroviniga maalis 1885–1886 Savva Mamontovi Venemaa Eraooperi lavastuste jaoks kulisse. 1880. aastatel osales ta Vassili Polenovi kodus joonistamise ja vesivärvidega maalimise õhtutel.

1889. aasta lõpul ja 1890. aasta algul käis Levitan esimest korda Lääne-Euroopas. Ta külastas Prantsusmaad ja Itaaliat, et tutvuda kaasaegse maastikumaaliga, mida tutvustati maailmanäitusel Pariisis. Eriti huvitasid teda impressionistide ja Barbizoni koolkonna teosed.

1892. aastal andis tsaar Aleksander III välja seaduse, mille kohaselt kõik ristimata juudid (sealhulgas Levitan) pidid 24 tunni jooksul Moskvast lahkuma. Mõnda aega elas ta Tveri ja Vladimiri kubermangus. Samal aastal sai kunstnik tänu sõprade pingutustele loa "erandkorras" Moskvasse tagasi pöörduda.

1897 valiti Issaak Levitan Peterburi Kunstide Akadeemia liikmeks. 1898 nimetati ta Moskva Maali-, Raid- ja Ehituskunstikooli maastikumaaliosakonna juhatajaks.

Selleks ajaks oli ta juba raskelt haige. Oma viimase eluaasta veetis Levitan Krimmis Anton Tšehhovi kodus. Surmatõvest hoolimata on tema viimased teosed täis valgust, mis peegeldab Venemaa looduse rahulikkust ja ilu. Levitan maeti Dorogomilovo juudi kalmistule. 1941. aasta aprillis maeti tema jäänused ümber Novodevitšje kalmistule.